1.loeng
Mina lugesin järgmiseid definitsioone:
- Vikipeedia
- TLÜ Haapsalu kolledž
- IT haldusjuhtimises
- IT sotsiaalsed aspektid
- Innovaatiline Eesti
Infoühiskond on ühiskond kus infol on suur osakaal ja enamus inimesi on haaratud teenindavas sektoris. Infoühiskonna üheks eelduseks on interneti ja muude infokanalite lihtne kättesaadavus.
E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil:
1. Vajadus e-oskuste taset hoida ja edasi arendada tuleneb tehnoloogia muutusest ning sellest, et
Internet pakub järjest enam võimalusi hankida tööjõudu ülemaailmselt. Kiiresti areneva
majandusega riikidest, eriti Indiast ja Hiinast pärit andekate IKT spetsialistide pealetungi tõttu
peab Euroopa tööjõud olema kohanemisvõimeline.
2. Riiklik ja erasektor peavad tagama piisavalt suured
investeeringud inimressurssidesse, e-oskustesse, toetama neid rahaliselt ja tegema
maksusoodustusi, arvestades seejuures täiel määral riigiabi eeskirju ja töötades välja eoskuste
raamistiku ning leides vahendid, et soodustada piiriülest liikumist;
kvalifikatsioonide kirjeldused peavad olema läbipaistvad ning tuleb edendada formaalse,
mitteformaalse ja töökohtadel pakutava IKT hariduse ning seda haridust tõendavate
dokumentide tunnustamist, samuti õppelaenude ülekandmist
Refereeri raamatus “Rainer Kattel, Tarmo Kalvet, Teadmistepõhine majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane haridus: hetkeolukord ning väljakutsed, Praxis, 2005.” peatükki “Eesti võimalused ja valikud”.
Eesti T&A ja innovatsioonipoliitika kolm suuremat probleemi
- Erasektori ettevõtete vähene osalemine T&A ja innovatsioonialastes tegevustes. Peamiseks põhjuseks on tegevuse kallidus ja riskantsus.
- Avaliku sektori poliitikate kujundamine ja kordineerimine on nõrgal tasemel. Ei ole otseselt kedagi kes tegevust juhiks ja kõik teevad asja omamoodi
- Võtmevaldkondades puuduvad meetmed. Puuduvad valdkondade riiklikud programmid ja ühte innovatsioonipoliitika.
Teadmistepõhine Eesti II peaks keskenduma kahele valdkonnale:
- Majandussektorite järjepidev monitooring. Teemad tuleks jagada 5-6 gruppi, kus neid oleks lihtsam jälgida ja juhtida.
- Konkreetsed tehnoloogilised programmid. Need oleksid siis juba täpsemad kindla sektori jagunemised.
IKT arengule aitaks kaasa kindlasti: 1) ühtsete teadus- ja õppestandardite kehtestamine ja järgimine. 2) pidev ja laiapõhjaline järelkasvu tekitamine läbi kraadi- ja eriti doktoriõppe.
KT-alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused:
1) Kõige olulisem muudatus peab toimuma praktikasüsteemis.
2) Avaliku sektori poliitikakujundamise mahhanism peab muutuma süstemaatilisemaks, samuti tuleb oluliselt enam kaasata erasektorit õppetegevusse.
3) Olulisel määral tuleks toetada koolide vahelist koostööd nii materiaalse baasi, ettevõtjatega koostöö kui õppejõudude enese täiendamise osas.
5) Õppekavade arendamine peab muutuma süstemaatiliseks ja reaalsel koostööl põhinevaks.
6) Õppekavad peavad peegeldama ka süstemaatilisi mooduleid, mis on suunatud õppurite sotsiaalsete oskuste arendamisele;
7) Inglise keelsete ainete osa ja kvaliteet peab kindlasti kasvama õppekavades;
8) IKT-d peab väga oluliselt enam integreerima teistesse valdkondades;
9) Kutse- ja tehnoloogia õpe põhikoolis.