Kokkuvõte

Inteligente arvutikasutus oli minu arvates kasulik ja huvitav loengusari. Oli teemasid mis olid juba enamvähe tuttavad, aga oli ka neid mis olid täiesti uudsed. Teemade valik oli piisavalt lai, et igaüks leiaks sealt endale midagi sobivat.

Kõige huvitavam teema oli  “Multimeedium kodus”, seda seetõttu, et meile tehti seal demo ja see oli ka teema mis mind huvitas. Seda loengut oleks rõõmuga kauem kuulanud. Ka Priit Tammetsa mõlemad loengud olid huvitavad.

Digifotograafia loeng oli minu jaoks veidi igav, kuna ma ise fotograafiaga ei tegele. Uusi teadmisi sai muidugi ka sellest loengust.

e-portfoolio ja personaalne õpikeskkond

2.loeng

Olen 20.aastane noormees ja TLÜ-s informaatikat esimesel kursusel. Keskkooli lõpetasin Loksa Gümnaasiumis (kuni 2010 aastani Loksa 1. Keskkool). Suvel veedan enamuse aja vees ja talve peamiselt lund rookides (vähemalt viimased 2 talve )

Suurimaks saavutuseks on minu jaoks ilmselt autojuhilubade saamine. Algas ta veidi õnnetult, esimene sõidueksam ebaõnnestus enda lolli vea tõttu. Lõpuks jõudsin ma meie riiki toetada 4 korda. 3. eksamil oli läbi kukutamise põhjus küll minu jaoks veidi arusaamatu(möödusin kitsal teel eksamineerija arvates pargitud autost liiga lähetalt, aga veel rohkem vasakule võttes oleks ma juba olnud murul). Õppisin sellest ilmselt paremini sõitma ja see muutis mind roolis ennast kindlamalt tundma. Oleks ehk võinud enne esimest eksamit rohkem harjutada. Paremini ilmselt seda enam teha ei sa kuna nüüd on load käes ja uuesti enam tegema ei pea.

Tõendusmaterjal

Elu ilma sotsiaalse tarkvarata

Lühiessee

Sotsiaalne tarkvara on tarkvara mis on mõeldud suhtlemiseks ja erinevate meediumite levitamiseks inimeste vahel.

Milline see elu välja näeks oleneb inimesest ja tema sõltuvusest sotsiaalsest tarkvarast. Ega ilmselt midagi väga hullu ei juhtuks. Suhtlemine ja oma ideede – „elutulemuste“ levitamine oleks kõvasti keerulisem või ehk isegi võimatu. Inimesed on leidlikud, leitaks uued viisid suhtlemiseks. Kui hakata järgi mõtlema, siis kaua meil on olnud üldse selline tarkvara. Kui inimesed peaaegu kakskümmend aastat tagasi said hakkama, peaksime ju ka meie seda suutma. Samas kui paar aastat tagasi New York’is elekter neljaks tunniks ära läks tekkis seal tohutu paanika. See võib juhtuda ka sotsiaalse tarkvara eriti Facebooki kadudes. See New Yorki juhtum näitab tegelikult kui haavatavad ja mugavad me oleme. Eestis maapiirkonnas elades meil ilmselt sellist paanikat ei tekkiks – sügisel ja talvel on see meil üsna tavaline ja tihti kestab tunduvalt kauem kui neli tundi. Elu ilma elektrita on küll väga harjumatu, aga elu siiski seisma ju ei jää. Seega mina arvan, et ka sotsiaalse tarkvara kadumisel oleks algul väga imelik, aga peagi läheks elu ju täiesti normaalselt edasi. Ma arvan, et keegi ei ehmataks ära ju kui sa ei teataks Twitteris näiteks seda, et sa nüüd vanni ronid.

Sotsiaalse tarkvara kadumine oleks osade kasutajate tervisele ilmselt ka kasulik. Tekkiks vaba aega tegeleda spordi või lihtsalt veeta aega rohkem looduses. Selliseid äärmuslike inimesi on küll ilmselt vähe kes kogu oma vaba aja kusagil sotsiaalses võrgustikus veedavad. Kuid sotsiaalsed võrgustikud aitavad tegelikuses ju ka selliste loodusürituste korraldamisel kõvasti kaasa. Ka sõprade kuhugi kutsumine on tänu sotsiaalsele tarkvarale palju lihtsam. Palju lihtsam on ju näiteks Facebooki kirjutada a-la „Lähme kolmest ujuma“, kui hakata kõiki läbi helistama. See on ka odavam. Ilmselt olekski ilma sotsiaalse tarkvara ja võrkuteta meie telefoni arved tunduvalt suuremad. Seda on tunda maailmas ringi reisides. Maailma teisest otsast koju helistamine on äärmiselt kallis, aga näiteks Skype’iga saab seda tasuta või väikse tasu eest teha.  Ka oma reisi on lihtsam dokumenteerida ja jäädvustada ja tuttavaid oma elusolekust teavitada.

Ilma sotsiaalse tarkvarata võtaks koolitööde tegemine kõvasti  kauem aega. Palju lihtsam on otsitav asi Google’isse trükkida ja sealt vastus leida, kui hakata seda raamatust otsima. Kuigi raamatust võid sa leida palju õigema vastuse, kui internetist. Minu vanused inimesed veel suudavad raamatust leida otsitavaid asju üles, aga ma arvan ja nii mulle tundub, et paari aasta pärast enam koolijutsid raamatust asju üles ei leia. Ka grupitöösid on interneti ja sotsiaalse tarkvara abil palju lihtsam teha. See on ilmselt koht kus mina olen tundnud suurimat kasu sotsiaalsel tarkvaral. Ilma selleta tuleks kokkuleppida kus ja millal kokku saame, alati on inimene kellele ei sobi ükski aeg mis teistele sobib. Tänapäeval on lihtne, igaüks teeb oma osa ära ja lisab või saadab selle kuhugi, kus saab juppidest terviku kokku panna. Seda saaks muidugi paberi ja pliiatsiga ka teha, aga siis peaks keegi selle ju kokku ikka kirjutama. Käsikirjas töid kokku panna ei ole kunagi tore, eriti kui mõne grupikaaslase käekiri on täiesti loetamatu.

Sotsiaalse tarkvara levik on muutnud meie elu kiiremaks. Kuna tänu kiiremale infoliikuvusele võtab meil ühe ülesande täitmine vähem aega ja seega saab ülesandeid aina juurde luua. Vanasti pidid sa ootama kuni paberid näiteks Tartu kontorist Tallinna omasse jõudsid enne kui said nendega tegelema hakata, siis praegu võtab see mõne minuti  või saad sa seda isegi sünkroonis teha. See on meil elu küll mugavamaks teinud, aga samas on tähtajad palju lühemad kui ennem. Päevad mööduvad kaheksast viieni arvuti ees. On kindlasti inimesi kelle jaoks see on ideaalne, aga sotsiaalse tarkvara kadumine sunniks meid ehk rohkem liikuma. Liikuv inimene väsib tegelikkuses aeglasemalt kui kogu päeva istuv.  Mina ise eelistaks küll vahepeal ikkagi liikuda ja inimestega näost-näkku suhtlemine on ka palju meeldivam, kui nendega koguaeg meilide või  chat’ide vahetamine.

Seega kokkuvõttes minu arvates midagi väga hullu küll ei juhtuks. Maailmalõppu küll ei tuleks. Alguses oleks tõesti ilmselt väga imelik ja keeruline, aga pärast lühikest aega oleks kõik jälle tavaline. Mina näiteks ei oma Facebooki kontot ja ma küll ei tunne, et ma väga millestki ilma jään või mu elu teiste omast keerulisem on.

 

Ma ei osta omale järgmiseks arvutiks Maci, sest …

Lühiessee

Ma ei taha öelda, et Mac on halb arvutina, aga endale ma seda siiski ei ostaks. Põhjuseid miks seda mitte osta on mitmeid ja samas on ka argumente miks võiks selle ostmist kaaluda.

Esimeseks argumendiks miks ma seda ei ostaks on selle hind. MacBook Air’i hinnad algavad 1000€ ja MacBook Pro omad 1200€. Selle hinna eest saab muudelt tootjatelt nagu Samsung või HP paremate näitajatega arvuti. See on ehk veidi jõhker öelda, aga ilmselt maksad sa selle „õuna märgi“ eest tuntavalt juurde. Apple’i toodangust ongi viimasel ajal saanudki rohkem trendikaup.  Üldiselt ei ole Apple süle- ja lauaarvutid keskmisele Eesti elanikule sobivas hinnaklassis. Seda muret ei ole muidugi mõtet lahendada niiöelda säästuversiooniga, sest selliseid raalid ei ole üldiselt vastupidavad või on muudetud rohkem iluasjaks. Tundub, et viimasel ajal on ka Mac’i kallimate arvutite kvaliteet langenud. Ka Mac’i varu- ja lisaosad ei hiilga oma odavusega. Niinimetatud igapäeva arvutipoodidest nagu Klick leiab kordades vähem osasid ja lisasid, mis sobiksid Mac tüüpi arvutitele ja enamasti on ka nende hind võrreldes PC osade hindadega kõrgem. Samuti on Mac’i remont kallim ja kui sa ise arvutit nii hästi ei valda on palju keerulisem leida kohta kuhu seda remonti viia. Kui sa oled selline arvuti omanik kes ise peaaegu mitte midagi ise teha ei oska, siis Windowsi op-süsteemi korral on sul päris lihtne leida mõni „naabripoiss“ kes sul selle kiirelt ja tasuta või odavalt ära teeb, Mac’i puhul on see veidi kahtlasem.

Teine, veidi alusetu põhjus on see, et Mac’iga ei saa mängida tuntumaid mänge. Ma ei ole küll eriline mängur, aga vahest on mõnus lõõgastuda mõnda mängu mängides. Suurem osa mänge saabuvad Mac’ile suure hilinemise või üldse mitte. Osaliselt on see ka Apple’i  enda süü, kuna firma tahab müügitulemusest suuremat protsenti endale kui näiteks Microsoft. Mac’ile on mänge vähe, küll aga on neid palju Apple’i teistele toodetele nagu iPad ja iPhone.

Peamine põhjus miks ma endale Mac’i ei ostaks on lihtsalt see, et ma olen väiksest saadik kasutanud Windows’i ja juba nagu harjumusest eelistad ikka seda millega sa juba tuttav oled. Esimesed paar päeva/nädalat on keeruline vajalikke asju ülesleida, aga ma arvan, et noor inimene harjub üsna kiiresti ümber. Tegelikuses on ju iga Windowsi versioon eelmisest veidi erinev ja sellega ometigi harjub ju kiiresti ära.

Esimene hea asi mis inimestel Mac’i kohta meelde tuleb on tavaliselt see, et Mac’i ei ole viiruseid. Neid on kindlasti, aga tunduvalt vähem. Mina isiklikult arvan, et selle üheks põhjuseks võib olla ka see, et Mac’i kasutajaid on lihtsal protsentides vähem ja kasu saamis eesmärgil loodud viirustega on kasulikum rünnata Windowsi kasutajaid kuna sealt on loota paremat tulemus.

Mac’i suurimaks plussiks on kindlasti tema kena välimus. Kui tema hinda veidi langetada ja muuta ta veidi kasutajasõbralikumaks, kaaluks kindlasti rohkem  inimesi selle toote ostmist. Kasutajasõbralikkuse all mõtlen ma just suuremat vabadust kasutada ka teiste firmade toodetud tarkvara. Mingis mõtes käib siia alla muidugi ka hind, antud hetkel ei ole see eriti „kasutajasõbralik“.

Nagu on inimesi, kes põhimõtte pärast ei osta endale autoks näiteks Opelit, kuigi see tegelikkuse ei pruugi olla halvem, nii on ka inimesi, kes ei osta põhimõtte pärast endale Mac’i. Mina ise mõtleks võib olla Mac’i ostmisele, aga nende hind on minu jaoks veel hetkel liiga kõrge. Kindlasti ei peaks jätma ostmata midagi ainult selle pärast, et teised arvavad, et see on paha. Kui sulle meeldib ja sul raha selle jaoks on siis – osta ära. Ehk hakkab ka su skeptikutest sõpradele meeldima. Mina ise tahaks küll kunagi proovida veidi aega Mac’i kasutada ja alles siis otsustada kas see on mulle sobiv või mitte.

Operatsioonisüsteemi valik vastavalt arvutikasutuse eesmärgile.

Lühiessee

Tänapäeval on väga mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme. Neil on nii sarnaseid kui teistest täielikult erinevaid omadusi. Tuntuim neist on ilmselt Windows, mis osade inimeste jaoks ongi ainuke operatsioonisüsteem mida nad teavad. Vähegi asja kohta uurinud või lugenud inimene teab nimetada ka Linuxi erinevaid versioone ja  Mac OS-i. Linuxi suurimaks erinevuseks teistes on see, et suurem osa tema versioone või tema peale ehitatud süsteeme on tasuta. Windows ja Mac, aga on tasulised.

Viimasel ajal on poodidesse hakanud tekkima ka sülearvutid mida müüakse ilma operatsioonisüsteemita. See annab inimesele võimaluse või põhjuse hakata üldse sellel teemal mõtlema. Sellise arvuti ostmine annab ka rahalise säästu. Enamus Eesti inimesi, kes tunnevad ennast arvutimaailmas vähegi mugavalt tormavad kohe muidugi mõnele torrenti saidile ja tõmbavad sealt kohe endale kõige uuema ja uhkema Windowsi operatsioonisüsteemi ja elavad siis rõõmsalt edasi oma uue arvuti ja uue operatsioonisüsteemiga. Siin ongi esimene koht kus mõelda, kas sul on ikka kindlasti vaja näiteks seda Windows 7 Ultimate’t või valisid sa selle seetõttu, et see on kõige suurem ja uhkem. Ehk oleks Home Premium juba asja ära ajanud?

Kui inimene ostab arvuti ainult selle jaoks, et vahest mõni dokument kirjutada ja peamiselt internetis näiteks ajalehte lugeda, võiks ta mõelda ka Linuxi peale. Tuntuim ja kasutajasõbralikum on ehk Ubuntu. Ubuntu toetab nii OpenOffice-i ja näiteks ka Mozilla Firefox-i. Inimesele, kes on harjunud IE kasutama, siis on talle ilmselt kurb uudis, et Ubuntu seda ei toeta. Kuid kindlasti suudab ta ennast ümber harjutada ja avastada, et IE ei ole ainuke ja parim. Kõige rohkem kasu toob Ubuntu kindlasti ausale inimesele, kuna kulutamata jääb üle 100€ ja hingel ei ole vargust. Teine tootegrupp kus võiks Ubuntu peale mõelda on netbook-id. Nendega uuemaid mängima enamasti keegi mängima ei hakka ja Ubuntu jooksutamine ei võtaks neil ka ilmselt „hinge kinni“. Tänapäeval müüakse enamus neist koos Windows 7 Starter-iga. Ubuntut kasutades oleks teil ilmselt rohkem rohkem vabadusi ja võimalusi kui seda on Starter-iga.

Kui aga juba tekkib soov vahest mõni uuem mäng mängida või rohkem tegeleda ka juba multimeediaga, tuleb hakata vaatama ikkagi Windowsi poole. Multimeedia võimeline on ka Mac OS, aga uute mängude mängimine on peaaegu võimatu. Windows sobib siis eelkõige peredele, kus on lapsed või keegi kes huvitub mängimisest/multimeediast. Windowsi populaarsuse põhjuseks ongi ilmselt see, et tema jaoks on olemas väga palju programme, rakendusi ja paljud neist on saadaval ka tasuta. Mac’ile enamasti vajalikke programme tasuta ei leia. Windows’il on ka muidugi probleeme, üheks suurimaks on tema suht kõrge hind. Operatsioonisüsteemi hinnad algavad umbes 100€-st. Teine probleem on viiruste rohkus. Sellel on kindlasti kaasa aidanud Windows’i operatsioonisüsteemi populaarsus – ohvreid on palju. Windows operatsioonisüsteemid on siis üldiselt inimesele kes soovib kasutada arvutit mitte ainult meili lugemiseks ja arvete maksmiseks.

Kolmas levinud operatsioonisüsteem on Mac OS. See on kasutuses peaaegu ainult Apple’i toodetes. Seega saab sinust selle kasutaja siis kui ostad endale mõne Apple’i arvuti. Apple’i arvutile mõnda teist operatsioonisüsteemi peale panna on suhteliselt võimatu ja enamasti ei ole väga võimalik ka Mac OS’i paigutada teiste tootjate arvutitele. Nagu Ubuntu ei sobi ka Mac OS mängurile, Apple’i hinnapoliitika ei meelita mängutootjaid ligi. Samuti on raske leida tasuta ja inimestele tuttavaid programme Mac OS’ile.  Mina isiklikult väga Mac’i tavalisele arvutikasutajale ei soovitaks, kui ta endale just „õunakest“ ei soovi osta, siis ei jää tal lihtsalt midagi muud üle kui Mac’iga leppida. Mac on sobiv ilmselt eelkõige just tööarvutiks, eriti kui sul on kodus lapsed. Siis ei ole vaja muretseda, et tööpausi ajal arvuti ära kaob või keegi seda kärmelt kasutama asub. Apple on enda operatsioonisüsteemi jaoks loonud kõik vajalikud programmid, aga enamasti tuleb nende eest maksta ja kui sa oled eelnevat olnud pikka aegne Windowsi kasutaja on sul ilmselt päris keeruline ümber harjuda.

Seega enne operatsioonisüsteemi valimist tuleks pikemalt järgi mõelda  milleks sa kavatsed seda arvutit kasutada. Suurim kasu mis sa sellest saad on ilmselt rahaline. Ubuntu on väga meeldiv operatsioonisüsteem, aga samas ka suhteliselt piiratud, aga kui sa tõesti kasutad arvutit ainult internetis käimiseks,  siis ei ole vaja selles jooksutada kõige uhkemat ja kallimat operatsioonisüsteemi. Tasub järgi mõelda ja mitte alati kuulata mida arvutipoe müüja sulle räägib, kuna tema soovitab sulle kindlasti Windowsi kõige uhkemat ja kallimat versiooni, mida sinu arvuti riistvara on võimeline välja vedama.

Digifotograafia

12.loeng

Pildid on tehtud kahe erineva seadmega. Digikaamera Olympus C370 ja mobiiltelefon LG KP500-ga. Digikas on vist aastast 2005 ja kahjuks sel ainult automaatprogramm ongi. Ise saab seadistada veidi välku (punasilmsuse vähendaja, automaat, välk sees ja väljas). Mobiili kaameral on sama palju piksleid (3,2), aga puudub välk ja autofookus. Seega ei saavuta väga häid pilte kummagiga ja mõlemad töötavad autoreziimil. Ei ole ise väga fotohuviline ja ei ole kunagi sellisele tehnikale raha panustanud, ega telefoni kaamera järgi valinud.

1) Pilt liikumatust objektist õues või ruumis.

Minu telefonikaamera kohta on mu arvates suht hästi õnnestunud pilt. Tegemist oli suht pimeda ruumiga, aga kaamera on suutnud ära kasutada kogu olemasoleva valguse.

2) Pilt liikuvast objektist ruumis.

Pilt on veidi udune, aga on aru saada millega pildil olevad inimesed tegelevad. Valgus on jäänud suht meeldiv arvestades, et ruum on valgustatud päevavalguslampidega.

3) Pilt kiiresti liikuvast objektist õues.

See pilt imestas mind veidike, kuna tavaliselt ei suuda mu telefonikaamera korralikult jäädvustada ühtegi asja mis vähegi liigub. Taevast langevad suitsuraketid on aga üllatavalt hästi pildile jäänud (need ei kukkunud eriti aeglaselt).

Infoühiskond ja selle liige

1.loeng

Mina lugesin järgmiseid definitsioone:

1. Vikipeedia
2. TLÜ Haapsalu kolledž
3. IT haldusjuhtimises
4. IT sotsiaalsed aspektid
5. Innovaatiline Eesti

Infoühiskond on ühiskond kus infol on suur osakaal ja enamus inimesi on haaratud teenindavas sektoris. Infoühiskonna üheks eelduseks on interneti ja muude infokanalite lihtne kättesaadavus.

E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil:

1. Vajadus e-oskuste taset hoida ja edasi arendada tuleneb tehnoloogia muutusest ning sellest, et
Internet pakub järjest enam võimalusi hankida tööjõudu ülemaailmselt. Kiiresti areneva
majandusega riikidest, eriti Indiast ja Hiinast pärit andekate IKT spetsialistide pealetungi tõttu
peab Euroopa tööjõud olema kohanemisvõimeline.

2. Riiklik ja erasektor peavad tagama piisavalt suured
investeeringud inimressurssidesse, e-oskustesse, toetama neid rahaliselt ja tegema
maksusoodustusi, arvestades seejuures täiel määral riigiabi eeskirju ja töötades välja eoskuste
raamistiku ning leides vahendid, et soodustada piiriülest liikumist;
kvalifikatsioonide kirjeldused peavad olema läbipaistvad ning tuleb edendada formaalse,
mitteformaalse ja töökohtadel pakutava IKT hariduse ning seda haridust tõendavate
dokumentide tunnustamist, samuti õppelaenude ülekandmist

Refereeri raamatus “Rainer Kattel, Tarmo Kalvet, Teadmistepõhine majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane haridus: hetkeolukord ning väljakutsed, Praxis, 2005.” peatükki “Eesti võimalused ja valikud”.

Eesti T&A ja innovatsioonipoliitika kolm suuremat probleemi

1. Erasektori ettevõtete vähene osalemine T&A ja innovatsioonialastes tegevustes. Peamiseks põhjuseks on tegevuse kallidus ja riskantsus.
2. Avaliku sektori poliitikate kujundamine ja kordineerimine on nõrgal tasemel. Ei ole otseselt kedagi kes tegevust juhiks ja kõik teevad asja omamoodi
3. Võtmevaldkondades puuduvad meetmed. Puuduvad valdkondade riiklikud programmid ja ühte innovatsioonipoliitika.

Teadmistepõhine Eesti II peaks keskenduma kahele valdkonnale:

1. Majandussektorite järjepidev monitooring. Teemad tuleks jagada 5-6 gruppi, kus neid oleks lihtsam jälgida ja juhtida.
2. Konkreetsed tehnoloogilised programmid. Need oleksid siis juba täpsemad kindla sektori jagunemised.

IKT arengule aitaks kaasa kindlasti: 1) ühtsete teadus- ja õppestandardite kehtestamine ja järgimine. 2) pidev ja laiapõhjaline järelkasvu tekitamine läbi kraadi- ja eriti doktoriõppe.

KT-alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused:

1) Kõige olulisem muudatus peab toimuma praktikasüsteemis.

2) Avaliku sektori poliitikakujundamise mahhanism peab muutuma süstemaatilisemaks, samuti tuleb oluliselt enam kaasata erasektorit õppetegevusse.

3) Olulisel määral tuleks toetada koolide vahelist koostööd nii materiaalse baasi, ettevõtjatega koostöö kui õppejõudude enese täiendamise osas.

5) Õppekavade arendamine peab muutuma süstemaatiliseks ja reaalsel koostööl põhinevaks.

6) Õppekavad peavad peegeldama ka süstemaatilisi mooduleid, mis on suunatud õppurite sotsiaalsete oskuste arendamisele;

7) Inglise keelsete ainete osa ja kvaliteet peab kindlasti kasvama õppekavades;

8) IKT-d peab väga oluliselt enam integreerima teistesse valdkondades;

9) Kutse- ja tehnoloogia õpe põhikoolis.

Veeb

9.loeng

Valisin slaidi pealkirjaga “Vidinad”. Võimalus selliseid asju oma veebilehele lisada muudab selle kindlasti huvitavamaks ja muidugi on sellel ka praktilisi kaalutlusi.

Kaardi lisamise võimalus lihtsustab koha leidmist. Näiteks sellise võimaluse lisamisele võiksid mõelda kõik firmad kes ennast internetis reklaamivad ja teenuse saamiseks/ostu tegemiseks peab kohapeale minema. Inimene kellele on see piirkond võõras, trükib aadressi kindlasti mõnda kaardirakendusse või otsingumootorisse. Kui on lehel olemas kaart, olgu kas pildina või rakendusena, lihtsustab inimese elu ja on tõenäolisem, et ta otsustab teie firmat külastada.

Youtube’i videote näitamine oma lehel või ka muuta elu lihtsamaks. Mina isiklikult olen leidnud, et firma Tuule Laevad on seda võimalust meeldivalt ja kliendisõbralikult ära kasutanud. Nimelt on nende lehele lisatud video kuidas läbida elektroonilist piletikontrolli. Video võib olla vahest palju selgem ja lihtsam kui isegi väga korralik tekstiline seletus.

Facebooki andmete näitamine on eelkõige kasulik just lehe omanikule. See on kasulik reklaam kui keegi on nende lehte “like”-inud või soovitab seda külastada oma kontol.

Autoriõigused

13.loeng

Otsustasin siin siis viidata oma vikipeedia artiklile mille ma kirjutasin. Artikkel on avaldatud litsentsi Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel all. Ise olen viidanud lehekülgedele kust ma infot sain.

Link artiklile AT-emaplaat

Multimeediumid kodus

11.loeng

Otsustasin uurida siis veidi telefonide, täpsemalt nutitelefonide kohta, kuna varsti tuleb hakata kardetavasti uut telefoni ostma. Eelnev kogemus näitab, et paar kuud peale garantiiaja lõppub, algab erinevate kahtlaste vigade esiletulek.

Vaadates veidi e-poodides ringi leidsin SonyEricsson Xperia Active. Silm jäi sellel pidama peamiselt hinna tõttu ja kuna ma olen enne omanud selle firma telefoni (eelmine pidas suht hästi vastu). Tegemist on siis Xperia perekonda kuuluva tootega, mis on muudetud väidetavalt ilmale kindlamaks ja varustatud erinevate aktiivseks eluks vajalike vidinatega. Üks vidin, mis ilmselt ka kasu toob on märja sõrme jälgimine, mis tähendab et telefoni puuteekraani on võimalik kasutada ka märgade kätega. Kuna telefon on suunatud nn tervisesportlastele, sisaldab see erinevaid rakendusi oma edusammude jälgimiseks, telefon suudab ühenduda ANT+ ühilduva randmepaela või rinnarihma ning kuvada telefoni ekraanil sinu pulsi ja seda salvestada.

See seade on saanud ka DLNA sertifikaadi selle eest, et suudab DLNA teleriga näidata telefonist pilte, videosid ja muud mida see sisaldab. Teler ja telefon peavad lihtsalt olema ühendatud samasse juhtmevabasse võrku.

Ei oska seda telefoni ei kiita ega laita. Ilmselt jääb ta veel veidikeseks poodi minu praeguse telefoni surma ootama. Paberil on küll tegemist huvitava tootega.